ArchiCADi tempel – puuduolev lüli Eesti BIMi arengus?
Pea kümme aastat eri büroodes ArchiCADiga töötades olen näinud üht ja sama mustrit: igal ettevõttel on oma tempel, oma loogika ja oma „pisikesed reeglid“. Kui projekt liigub ühest büroost teise või keegi tuleb keset tööd appi, kulub kõigepealt hulk aega, et aru saada, kuidas see süsteem üldse kokku on pandud. Vahel on ülevõtmine nii keeruline, et praktiliselt võimatu.
Sellepärast otsustasin alustada tööd ühtse ArchiCADi templiga, mis oleks kasutatav kogu Eesti kogukonnale, mitte vaid ühe büroo sees. Eesmärk on anda ühiselt mõistetav alus, mille peale saab igaüks oma eripära rahulikult ehitada.
Miks ühist templit vaja on?
Koostöö muutub lihtsaks. Kui alus on sama, ei pea teise büroo materjali „lahti harutama“.
Ülevõtmine ja asendamine on valutum. Projekti jätkamine ei jää ühe inimese või ühe büroo taha.
Vähem vigu, rohkem järjepidevust. Sama loogika joonistel ja väljundites vähendab arusaamatusi.
Ajasääst. Vähem käsitööd, vähem topeltkontrolli.
ÜBN andmesisu nõuded – mitte „tülikas kohustus“, vaid eelis
Templi sisse kuuluvad ÜBN andmesisunõuded täies mahus: klassifikatsioonid, IFC väljad, objektide info, nimetused, vaadete ja väljastuste süsteem. Jah, nende täitmine on üksikult tehes tüütu – sageli jääb oskusi või infot puudu. Ühine tempel lahendab selle: reeglid ja väljad on juba paigas, juhendid kaasas ning kõik räägivad sama keelt.
Eesti kontekst: ArchiCAD on levinud
Enamus meie arhitektuuribüroodest kasutab ArchiCADi. See loob väga hea pinnase, et ühist templit päriselt kasutusele võtta. Minu hinnangul lihtsustaks see igaühe igapäevatööd ja parandaks büroodevahelist koostööd.
Praktilised võidud
Dokumentatsiooni loogika on sarnane. Jooniseid on lihtsam lugeda, tellijal on lihtsam aru saada.
Masinloetavus ja analüütika. Kui info on aastaid esitatud ühtemoodi, on võimalik andmeid automatiseeritult töödelda.
Ehitaja vaatest on selgem. Teatakse, kust ja kuidas infot võtta – vähem segadust objektil.
Hea eeskuju maailmast: Singapuris pakutakse riiklikul tasemel nii ArchiCADi kui ka teiste projekteerimistarkvarade templeid, et tekitada ühtne projekteerimiskeel. Miks ei võiks ka Eesti selles suunas liikuda?
Suurim takistus ei ole tehnika, vaid harjumus
Päris ausalt: kõige raskem on koostöövalmidus. Kuidas müüa mõte maha nii, et arhitekt ei tunneks, et temalt võetakse midagi ära? Minu vaade: tempel ei piirdu, see toetab. Ühine alus annab vabaduse keskenduda sisule.
Mis seis on praegu? (v1 DEMO → v1)
Olen templit juba paljudele büroodele näidanud – tagasiside: selgem struktuur, kiirem töö, vähem käsitööd.
Enne lõplikku väljalaset teen lühidemo, mis näitab, mis v1-s sees on, ning kogun tagasisidet.
Seejärel tuleb Avalik v1 koos juhendi ja versioonihaldusega (v2 parendused planeerimisel).
Mida v1 sisaldab?
ÜBN andmesisu täismahus (IFC, klassifikatsioonid, objektiväljad)
Ühtne nimetuste- ja väljundiloogika (vaated, lehed, publikatsioonid)
Valmiskomplekt: kihid, paksudused, markerid, lehemallid
Netopindade tabelid & kombinatsioonid, ekspordiprofiilid
Juhend ja muudatuslogi
Tööd vean mina; kaasas Janek Siidra (3DEkspert / ArchiCADi edasimüüja).
Ühine ArchiCADi tempel ei ole „järgmine moodne asi“, vaid puuduolev lüli, mis seob meie igapäevase mudelipõhise töö üheks arusaadavaks süsteemiks. Küsimus ei ole ühes programmis või ühes büroos – küsimus on selles, kas me tahame rääkida ühte BIM-keelt.