BIM Eestis: moemull või tõeline tööriist?
BIM projekteerimine Eestis: Trendikas termin või sisuline tööriist?
BIM ehk ehitusinfo modelleerimine on termin, mida ehitussektoris sageli kasutatakse, eriti Rail Baltica ja teiste suurprojektide kontekstis. Suured organisatsioonid, nagu TK50 (ÜBN) ja Rail Baltica Estonia (RBE), rõhutavad BIM-i nõudeid ja arendusi, kuid sageli jääb mulje, et selle tegelik tähendus ja väärtus pole praktikas lõpuni mõtiskletud.
Oma pea kümneaastase kogemuse põhjal BIM projekteerimises ja süsteemide loomisel olen märganud, et kuigi see termin pälvib palju tähelepanu, jääb arusaam selle tegelikust olemusest, toimimisest ja mõjust igapäevasele projekteerimisele sageli pealiskaudseks. BIM-ist räägitakse küll palju, kuid sisuline osa on tihti puudulik.
Miks ma julgen seda kriitikat välja tuua?
Minu pikaajaline kogemus koostöös erinevate arhitektuuri- ja sisearhitektuuri büroodega on andnud mulle põhjaliku ülevaate BIM-i kasutamisest Eestis. See kogemus on kujundanud arusaama, et BIM on paljuski muutunud pigem moesõnaks kui tõhusaks ja läbimõeldud tööriistaks.
Oma igapäevatöös kasutan ArchiCAD-i tarkvara, mida pean Eesti turul üheks kõige võimekamaks vahendiks BIM-lahenduste elluviimiseks. ArchiCAD võimaldab edukalt toime tulla ka kõige keerukamate IFC andmesisu nõuetega, mistõttu võin kindlalt väita, et tehnilised takistused ei ole BIM-i rakendamise suurim probleem.
Minu töömeetodid on täielikult BIM-põhised – kogu projekteerimine toimub 3D-mudelis. 2D-dokumentatsiooni koostatakse vaid sõlmede või detailjooniste jaoks. See tähendab, et kõik joonistel kuvatav pärineb mudelist ning on seotud "targa" viitamise kaudu.
Suured ootused, aga kesised lahendused
Minu peamine murekoht on seotud suurte organisatsioonide, nagu TK50 (ÜBN) ja RBE, BIM-i nõuetega. Olen osalenud mitmetel hangetel, kus nõutakse ÜBN-i juhiseid, ning teinud ka ühe projekti vastavalt RBE nõuetele. Sageli tekib aga küsimus – *"Miks?", "Kellele?", "Kas sellest on tulevikus abi?"*
Näiteks RBE mudelite nõuded, mida esitatakse justkui standardina, ei ole praktikas lõpuni välja töötatud. Ühes eelmisel aastal valminud projektis ilmnesid järgmised probleemid:
Puudulikud andmesisu nõuete tabelid – olulised juhised olid ebaselged või puudusid täielikult. Näiteks IFC-klasside viited polnud selgelt esitatud, erinevalt ÜBN-i nõuetest.
Halvasti koostatud BEP-dokumendid (BIM Execution Plan) – informatsioon oli ebaühtlaselt esitatud, liikus või viitamine failist faili, mis tekitas segadust.
Ebamäärased kirjeldused ja tõlgendamisvõimalused – kui nõuded on tõlgendatavad, viib see paratamatult arusaamatuste tekkeni ja ajakulu suurenemiseni.
Sellised kitsaskohad tekitavad frustratsiooni ja pärsivad lõppkokkuvõttes kogu protsessi efektiivsust.
Positiivne visioon, aga kehv teostus
Kuigi BIM-i arendused ja lahendused Eestis on üldjoontes suunatud õiges suunas, näib, et praktika ja visioon ei ole alati kooskõlas. Suured süsteemid ja standardid töötatakse välja "kinniste uste taga", arvestamata turu tegeliku võimekuse ja projekteerijate vajadustega. Lahendused, mis ei ole praktilised ega kasutajasõbralikud, ei soodusta arengut.
Samas tuleb tunnistada, et BIM-i aluseks olev idee – läbipaistvam ja tõhusam koostöö – on suurepärane. Kui soovime seda ideed reaalsuses ellu viia, peaksime rohkem arvestama turuosaliste tagasisidet ning looma süsteeme, mis on praktilised ja realistlikud. Selle asemel, et suruda lahendusi jõuga peale, tuleks keskenduda dialoogile ja koostööle.
Kuidas edasi?
BIM-i edukas rakendamine nõuab enamat kui lihtsalt standardite ja süsteemide kehtestamist. See eeldab sisulist arusaamist, koostöö soodustamist ja kasutajate vajadustega arvestamist. Peame õppima varasematest vigadest ning püüdma luua lahendusi, mis ei ole pelgalt teoreetilised, vaid toimivad ka praktikas. Samuti tuleb suunata pilk tulevikku, mitte keskenduda vaid minevikus tehtule.
BIM ei ole lihtsalt moesõna – see on tööriist, mille potentsiaal ulatub kaugemale üksikutest projektidest. Selleks, et saavutada täielik väärtus, peame üheskoos pingutama, et muuta see tööriist kõigile sektori osalistele arusaadavaks ja kergesti kasutatavaks.
Ühiselt tegutsemine tähendab aga seda, et tuleb aktiivselt edastada oma arvamusi ja vajadusi organisatsioonidele, kes BIM-lahendusi välja töötavad.
Samuti tuleks peeglisse vaadata ja tunnistada, kui teadmised jäävad puudulikuks, siis küsida abi kolleegidelt, koostööpartneritelt või koolitajatelt – see pole nõrkus, vaid võimalus areneda ja panustada BIM-i kvaliteetsesse kasutamisse.