datumX ja fail, mis näeb õige välja
Alusplaan avaneb. Jooned on paigas, kihid on olemas, kataster ja naaberhooned on seal, kus nad olema peavad. Kas see on õige? Enamasti ei tea seda keegi kindlalt. Kõige ohtlikum viga alusplaanis ei anna veateadet.
datumX sündis sellest küsimusest. See on tööriist, mis paneb Eesti avalikud ruumiandmed kokku üheks alusplaaniks ja ütleb faili juures, mida kontrolliti.
datumX on aadressil datumx.ee. Varem oli see kaart.3dlab.ee ja vana aadress suunatakse uuele ümber. Nimi on uus, aga lugu algas varem: ühe sooviga saada projekti alusandmed kätte ühest kohast.
§01 — ALGUSPool päeva enne esimest joont
Iga uus objekt algab samamoodi. Kataster tuleb ühest kohast, hooned teisest, kitsendused kolmandast, ortofoto neljandast. Andmed on Eestis olemas ja avalikud. Maa- ja Ruumiamet ja teised asutused jagavad neid avalike kaarditeenustena. Aga enne kui arhitekt saab esimese joone tõmmata, läheb sageli pool päeva allalaadimisele, teisendamisele ja kihtide ümbernimetamisele.
Mõte oli selline: valid kaardil ala ja saad ühe faili. Õiges koordinaatsüsteemis, meetrites, kihid elemendi järgi. Selle mõtte teostamisel tuli välja, et kokkupanek ei olegi kõige raskem osa. Raskem on teada, kas tulemus on õige.
§02 — NELI VIGAVead, mis ei öelnud midagi
Esimene viga oli tühi kaart. Osa Eesti teenuseid tahab päringus koordinaate järjestuses ida, põhi, osa järjestuses põhi, ida. Sama koordinaatsüsteemi juures. Kui järjestus on vale, vastab teenus nagu ikka „korras” ning saadab null objekti. Kaart ei näita viga. Ta näitab tühja ala, mis võib vabalt olla päris tühi ala.
Teine viga oli tollides. DXF-i kirjutaja vaikeseaded panevad ühikuteks tollid, mõõdustikuks imperiaalse ja pinnad viirutusena. Katastripiir peab olema joon, mitte viirutus. Fail tuleb välja, avaneb ja näeb korras välja.
Kolmas viga oli kadunud objekt. Ühe puuduva seadistuse tõttu kadus DXF-ist tagasi lugedes viimane objekt. Kõik objektid läksid sisse, üks jäi välja. Teadet ei tule.
Neljas viga oli plaanis endas. Algne eeldus oli, et DXF-i kihid tulevad lähtetabelite nimedest. Dokumentatsiooni kontroll näitas, et nii see ei tööta. Kiht tuleb iga objekti oma atribuudist. Ilma selle teadmiseta oleks esimene fail avanenud ühe kihiga nimega „0” ja see oleks välja tulnud alles siis.
Ükski neist vigadest ei andnud teadet. Iga kord oli tulemus fail, mis avaneb, näeb korras välja ja on vale.
§03 — PÕHIMÕTEPeatu ja ütle
Nendest vigadest sündis datumX-i põhimõte. Tööriist ei kohandu vaikselt. Kui midagi ei klapi, ta peatub ja ütleb seda.
Koordinaatide järjestust ei võeta seadistusest uskumise peale, vaid tuvastatakse andmetest endist. Kui tulemus läheb ootusega lahku, jääb see kiht välja ja kasutaja näeb, miks. Iga allalaaditud faili juurde tuleb kontrollaruanne: mida kontrolliti ja mis tulemus tuli. Kontroll ei käi ainult andmete, vaid ka arvutuste kohta. Kui datumX arvutab hoonete varje, kontrollib ta enne, kas kontrollhoone vari tuleb õige pikkuse ja suunaga.
§04 — KAART JA MUDELAlusplaanist mudeli ümbruseni
Kaardil ei joonistata ala vabalt. Ala valitakse L-EST97 ruudustikust ruutude kaupa. Iga valik on üheselt kirjas ja selle saab hiljem täpselt samamoodi uuesti teha. Faili tulevad kataster, hooned, teed, kitsendused, planeeringud, kõrgused ja ortofoto. Sama kaardi pealt saab vaadata ka asukohta ennast: kui kõrged on naabrid, kuhu langevad varjud, mis kitsendused krunti puudutavad.
Mõne aja pärast tuli teine küsimus. Kui alusplaan on olemas, miks peaks projekteeritav hoone elama tühjas ruumis? Nii tekkis datumX-i teine pool, Mudel. See avab IFC-faili brauseris ja paneb selle ümber samad andmed, mis on Kaardil: ümbritsevad hooned, puud ja ortofoto. Vaatamise ajal jääb fail kasutaja arvutisse. Mudelist saab teha lõikeid ja plaane, kus naabrite lõikejooned on oma kihtidel.
Nii kasvas kaart.3dlab.ee välja kaardist, millelt saab andmeid alla laadida. Kaart ja Mudel ühes kohas vajasid oma nime.
§05 — PIIRAndmed on nii head kui allikas
datumX ei paranda avalikke andmeid ega mõtle puuduvat välja. Kui registris on hoonel kõrgus puudu, ütleb datumX seda, mitte ei pane asemele arvu. Kõrgused on kõrgusmudeli lugemid, mitte mõõdistus. Geodeetilist alusplaani datumX ei asenda.
See ongi kogu mõte. Alusplaan, mille kohta on kirjas, kust iga joon tuli ja mida temas kontrolliti, ei ole enam fail, mis lihtsalt näeb õige välja. See on fail, mille õigsust saab üle vaadata.
Seotud artiklid
Vajad sellega abi päris projektis?