Mis on ÜBN? Ühtsed BIM Nõuded lahti seletatuna
Kui sa oled Eestis viimastel aastatel riigihankega projekteerinud, oled ÜBN-iga kokku puutunud — tead sa seda või mitte.
Aga mida see kolmetäheline lühend päriselt tähendab ja mida see sinult nõuab? Ma tegelen Ühtsete BIM Nõuetega iga päev — nii oma projektides kui ka übn.ee haldajana. Siin on selge ülevaade, ilma standardikeele uduta.
§01 — MÕISTEMis on ÜBN
ÜBN ehk Ühtsed BIM Nõuded on Eesti ehitussektori ühine reeglistik selle kohta, kuidas ehitusprojekte digitaalselt modelleerida. Lihtsalt öeldes: ÜBN määrab, millise sisu ja millises vormis peab BIM-mudel tellijale üle andma.
ÜBN ei ole Eestis nullist välja mõeldud. See on kohandatud rahvusvahelisest standardist ISO 19650, mis kirjeldab, kuidas ehitusinfot kogu projekti elukaare vältel hallata. ÜBN võtab selle raamistiku ja paneb Eesti turu, meie tellijate ja meie regulatsioonide konteksti.
§02 — TAUSTMiks ÜBN üldse olemas on
Enne ühiseid nõudeid küsis iga tellija BIM-i isemoodi — kui üldse. Üks tahtis IFC-d, teine natiivfaili, kolmas ei osanud küsida midagi. Projekteerija jaoks tähendas see, et iga hange algas nullist: mis andmed, mis täpsus, mis formaat?
Riik hakkas seda korrastama 2017. aastal, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastas ühisdeklaratsiooni BIM-i juurutamiseks avalikus sektoris. 2019. aastal valmis esimene avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM-nõuete juhend. Sellest on tänaseks välja kasvanud ÜBN.
Eesmärk on lihtne: kui kõik tellijad räägivad sama keelt, ei pea projekteerija iga kord ratast leiutama ja tellija saab mudeli, millega tegelikult midagi peale hakata annab.
§03 — SISULisa 1, Lisa 2 ja andmesisu nõuded
ÜBN-i kõige praktilisem osa ei ole üldjuhend, vaid lisad. Just nendes on kirjas, mis andmed peavad mudeli objektidel olema:
- Lisa 1 — hoone andmesisu nõuded: mida peab sisaldama hoonemudel (seinad, uksed, ruumid jne) igas projekteerimisetapis.
- Lisa 2 — taristu andmesisu nõuded: sama loogika taristuobjektidele (teed, trassid, rajatised).
See on koht, kus enamik büroosid komistab. Ilus 3D-mudel ei ole veel ÜBN-i mudel. Nõuded käivad andmesisu kohta — kas igal objektil on õiged parameetrid, õiges kohas, õige nimega. Mudel võib välja näha perfektne ja ikkagi nõuetele mitte vastata.
§04 — ULATUSKellele ÜBN kehtib
ÜBN on eelkõige avaliku sektori tööriist. Kui projekteerid RKAS-ile, Transpordiametile või mõnele teisele riigi tellijale, on suure tõenäosusega ÜBN või sellel põhinevad RKAS-i tehnilised nõuded hanke osa.
Aga mõju ulatub kaugemale. Kui avalik sektor räägib ühte BIM-keelt, hakkab ka erasektor sama keelt kasutama — sest samad bürood teenindavad mõlemat. ÜBN on de facto saamas Eesti üldiseks BIM-standardiks, mitte ainult riigihangete jaoks.
§05 — PRAKTIKAKuidas ÜBN-i päriselt täita
Teoorias on ÜBN dokument. Praktikas on küsimus lihtne: kuidas panna oma ArchiCAD (või muu tarkvara) tootma nõuetele vastavat mudelit nii, et iga projekt ei oleks käsitöö?
Vastus on andmesisu ettevalmistus mudeli tasemel — tempel ehk mall, kus õiged parameetrid, klassifikatsioonid ja nimetused on juba paigas. Sellest olen pikemalt kirjutanud ArchiCADi templi loos: ühe korralikult seadistatud templiga muutub ÜBN-ile vastamine vaikeseadeks, mitte lisatööks.
Kui tahad, et su meeskond ÜBN-i tegelikult valdaks, siis just sellega ma koolitan ja konsulteerin — ÜBN andmesisu ArchiCADis on üks konkreetsemaid teemasid, mida õpetan. Ja kui vajad projekti, mis on algusest peale ÜBN-i loogikaga projekteeritud, teen sedagi.
Standardi täisteksti ja värskeima versiooni leiad alati übn.ee lehelt.