BIM Eestis: moemull või tõeline tööriist?

BIM ehk ehitusinfo modelleerimine on termin, mida ehitussektoris sageli kasutatakse. Suured organisatsioonid rõhutavad BIM-i nõudeid ja arendusi, kuid sageli jääb mulje, et selle tegelik tähendus ja väärtus pole praktikas lõpuni läbi mõeldud.

Miks ma julgen seda kriitikat välja tuua?

Minu pikaajaline koostöö erinevate arhitektuuri- ja sisearhitektuuri büroodega on andnud mulle põhjaliku ülevaate BIM-i kasutamisest Eestis. Oma igapäevatöös kasutan ArchiCAD-i tarkvara, mida pean Eesti turul üheks kõige võimekamaks vahendiks BIM-lahenduste elluviimiseks.

Suured ootused, aga kesised lahendused

Minu peamine murekoht on seotud suurte organisatsioonide BIM-i nõuetega. Sageli tekib küsimus — "Miks?", "Kellele?", "Kas sellest on tulevikus abi?"

Näiteks ilmnesid ühes projektis järgmised probleemid:

• Puudulikud andmesisu nõuete tabelid
• Halvasti koostatud BEP-dokumendid
• Ebamäärased kirjeldused ja tõlgendamisvõimalused

Kuidas edasi?

BIM-i edukas rakendamine nõuab enamat kui lihtsalt standardite ja süsteemide kehtestamist. See eeldab sisulist arusaamist, koostöö soodustamist ja kasutajate vajadustega arvestamist.

BIM ei ole lihtsalt moesõna — see on tööriist, mille potentsiaal ulatub kaugemale üksikutest projektidest. Selleks, et saavutada täielik väärtus, peame üheskoos pingutama.