Skip to main content
3DLab
Tagasi
2026-11-19· Rahi Lokotar

10 241 mahtu, mitte ühtegi tala: BIM-mudel Rhinost

Tunnel 5 arhitektuurimudelis oli 10 241 mahtu ja mitte ühtegi tala. Mudel tuli Rhinost, aga tööprojekt pidi vastama Rail Baltic Estonia BIM-nõuetele. Tavaline vastus sellisele olukorrale on kõik ArchiCADis uuesti modelleerida.

Seda ei olnud vaja. Kuju on juba informatsioon: seda saab mõõta, filtreerida ja selle põhjal taastada telje, ristlõike ja kontuuri. BIM ei ole tarkvara nimi.

Tunnel 5 on Rail Baltica Eesti projekti jalakäijate tunnel, mis pikendab T1 ja Ülemiste keskuse avalikku ruumi. Arhitektuuri projekteeris Part Arhitektid, 3DLab viis mudeli põhiprojektist tööprojekti. Rail Baltic Estonia (RBE) BIM-nõuded eeldavad mudelit, kus tala on tala, post on post ja igal elemendil on nõutud andmed. Rhino mudelis ei olnud neist midagi.

§01 — LÄHTEKOHTMudel, milles oli ainult kuju

Rhino failis oli 10 241 kinnist mahtu 31 kihil. Ühelgi mahul ei olnud telge, elemenditüüpi, materjali ega mõõte. Laeroov, sein ja betoonist istepink olid mudeli jaoks ühesugused objektid: pinnad, mis moodustavad kinnise kuju.

Tunnel 5 Rhino mudel aksonomeetrias, kõik mahud ühtlaselt hallid
Tunneli keskosa nii, nagu mudel saadi. Selles vaates on 8316 mahtu.

Tavaline lahendus on mudel ArchiCADis uuesti üles ehitada ja Rhino mudelit taustana kasutada. Laes on 2112 roovi ja piirdes 1578 posti. Käsitsi tähendaks see tuhandeid kordi sama liigutust ja iga liigutus on koht, kus tala satub paar sentimeetrit valesse kohta.

§02 — INFOKihi nimi ja kuju on juba andmed

Mudelis oli siiski kaks asja. Esimene oli kihi nimi. Kihid olid nimetatud sisu järgi, näiteks KONSTRUKTSIOON$laeroovid ja LAUDIS$SISU$SEINAD$6 Puit. See ütleb, mis asi maht on.

Sama mudel, mahud värvitud kihigrupi järgi: konstruktsioon, laudis, betoon, valgustus, haljastus, piire
Sama vaade kihigruppide kaupa. Kihi nimi oli ainus kirjalik info, mis mudelis oli.

Teine oli kuju ise. Roov on pikk ja kitsas, tal on kaks väikest otspinda ja neli pikka külge. Paneel on õhuke ja lai. Post on püsti. Need on omadused, mida saab mõõta. Sealt edasi on küsimus ainult selles, kuidas mõõtmine automaatseks teha. Selleks kasutasin Grasshopperit ja ArchiCADi ühendust Grasshopperiga.

§03 — OTSPINNADKuidas leida tala otsad

Laeroovide skript võtab mahu pindadeks lahti ja mõõdab iga pinna pindala. Kaks liugurit annavad vahemiku, roovide puhul 0,0012 kuni 0,002654 m². Pinnad, mille pindala jääb sellesse vahemikku, on otspinnad. Pikad küljed on suuremad ja langevad välja.

Laeroovid mahtudena, pindala järgi leitud otspinnad ja sama samm Grasshopperi skriptis
Üleval roovid ja nende otspinnad, all sama samm skriptis. 2112 roovist leiti 4184 otspinda.

Vahemik ei ole universaalne. See on valitud nende roovide ristlõike järgi ja iga kihi jaoks seati liugurid eraldi. Skript on kirjutatud meetrites mudeli jaoks: 19.11.2026 kordusjooksul millimeetrites failiga ei leidnud sama skript ühtegi otspinda.

§04 — TELGKahest keskpunktist saab telg

Kui otspinnad on käes, on ülejäänu lühike. Kummalegi otspinnale leitakse keskpunkt ja kaks keskpunkti ühendatakse sirgega. See sirge on tala telg. ArchiCADi poolel ehitatakse telje peale tala, millel on ristlõike seaded ja kiht.

Laeroovide otspindade keskpunktid, neid ühendavad teljed ja sama samm Grasshopperi skriptis
Otspindade keskpunktid ja teljed. Skriptis on see neli komponenti enne tala loomist.

Sama ahel töötas piirde postide peal: 1578 mahtu sisse, 1578 telge välja. Paneelide puhul ei ole telg õige alus. Seal võetakse mahu servadest kontuur ja kontuurist saab ArchiCADi plaat või katuseelement.

§05 — KARKASSPost või tala?

Kõige keerulisem oli seinte puitkarkass. Ribi koosneb püstisest postist ja selle külge kinnitatud kaldu lülidest. Mudelis olid need lihtsalt mahud, kokku 994. Skript pidi iga mahu kohta otsustama, kas see on post või tala, sest ArchiCADis on need eri elemendid.

Puitkarkassi ribid mahtudena ja telgedena, postid ja talad eri värvi, all vastav Grasshopperi skript
Karkassi ribid mahtudena ja telgedena. Püstised teljed on postid, kaldu teljed talad. All skriptilõik, mis seda otsustab.

Otsustajaks on nurk. Skript mõõdab iga telje nurga vertikaali suhtes ja jagab teljed selle järgi kahte hulka. 994 mahust tuli 2393 tala telge ja 300 posti telge. Telgi on rohkem kui mahte, sest osa ribisid oli mudelis üks tükk ja skript võttis need lülideks.

§06 — PIIRIDMis jäi tegemata

Meetod ei leidnud kõike. 2112 roovist sai telje 2078. 34 roovil ei jäänud otspinna pindala seatud vahemikku ja need tuleb eraldi üle vaadata. See on parem kui vaikne viga: puuduv tala on mudelis näha, valesse kohta sattunud tala ei ole.

Skriptid ei ole ka eeskujulikud. Sama kaheksast komponendist ahel on kopeeritud 14 korda, iga kihi jaoks eraldi. Täna teeksin sellest ühe ahela, mis saab kihtide loendi sisendiks. Tööprojekti tähtaja all oli kopeerimine see, mis töötas.

BIM ei ole tarkvara nimi. Kui info on mingil kujul olemas, saab seda analüüsida ja selle põhjal geomeetria taastada. Mõõdupuu on IFC vastavus standardile, mitte programm, kus mudel sündis.

§07 — IFCStandard on mõõdupuu

IFC eksporditi ArchiCADist. Seal sai iga element õige klassi ja omadused ning IFC mapping tehti RBE nõuete järgi. Eraldi skript täitis taladel omadused RBR-Width, RBR-Height ja RBR-Length elemendi enda mõõtude põhjal. Grasshopper ei asendanud ArchiCADi, vaid tõi geomeetria sinna kujul, millest ArchiCAD sai päris elemendid teha.

Ma näen sageli eeldust, et BIM-mudel saab tulla ainult Revitist või ArchiCADist ja kõik muu tuleb ümber teha. Tunnel 5 näitas vastupidist. Arhitekt võib projekteerida tööriistas, mis tema tööks sobib. Nõue ei ole tarkvara, vaid see, et lõpuks antav IFC vastaks standardile ja tellija nõuetele. Tee sinna võib käia ka läbi halli mudeli, milles on ainult kuju.